Ajalugu

Renner – Hoeneke kroonika kirjutab:
14. Mail 1343.a. peeti Sõjamäel, praeguse Jüriöö pargi maa-alal maha otsustav lahing Liivi ordumeistri von Dreilebeni raudmeeste ja eestlaste maleva vahel.
Ehkki kroonika andmeil langes selles lahingus ligi 3000 eestlast, tõendas Jüriöö ülestõus nagu hilisem Vabadussõdagi, et vabadusaade on olnud läbi aegade eestlase hinge jaoks väga oluline.

Rahvusliku eneseteadvuse kasvuga on alati ka suurenenud huvi oma maa mineviku vastu, vabaduse eest võidelnud sangarite austamise ja koduümbruse kaunistamise vastu.

Kõik see viis otsuseni jäädvustada esivanemate mälestust. Jüriöö pargi rajamist alustati Sõjamäe hiie nime all juba 1935.aastal, Sõjamäe Kaunistamise Komitee algatusel.

Sõjamäe hiiena oli kavas rajada suurim pühapaik Eestimaa pinnale, kus eesti rahval oleks olnud võimalus hoida oma ühtekuuluvustunnet ja viia väärikalt läbi oma suurpäevade tähistamisi, nagu seda sel ajal olid Eesti Vabariigi aastapäev, Jüripäev, Võidupüha jne.

Valmisid suurejoonelised projektid parimatelt arhitektidelt, hiie lõpliku kujundamise projekti koostamine usaldati arhitekt J. Ostratile.

Sõjamäe hiis pidi koosnema seitsmest eestlaste jaoks pühast elemendist :

  • Rahvakogunemise lagendik – hobuserauakujuline muruga kaetud lagendik, mis pidi mahutama kuni 18 000 inimest.
  • Urila – asub maa sees. Maapealne osa on kõrgendatud, mille keskel paikneb urikivi. Maapõue ruumis asetseb nimetu rahvuskangelase põrm ja hoitakse igavene tuli.
Jüriöö park | Ajalugu ja traditsioonid | Susi Bürookeskus
Jüriöö park | Ajalugu ja traditsioonid | Susi Bürookeskus
Jüriöö park | Ajalugu ja tradistioonid
  • Tulila – tuletorn seesmise lifti ja trepiga kõrgusega 130 meetrit. Mehisuse ja eneseusalduse sümbol, kus süüdatakse rahvakogunemiste märgutuli.
  • Rahvuskangelaste puhkepaik – kalmistu, kuhu sängitatakse need rahvuskangelased, kes rahvuslikus arengus on tähistanud epohhe.
  • Kuninga tammed – neli tamme, mis istutatud Jüriöö kangelaste mälestuseks. Tammede vahel kivi aastaarvuga 1343.
  • Vaikne veekogu – tiigike leinapuude keskel, kus nurgake üksikuile enesesse süvenemiseks
  • Mets – ümbritseb ja seob omavahel kõik elemendid. Äärealadel okaspuud, keskosas lehtpuud.

Hiie väljaehitamine oli kavatsetud lõpetada 1943. aastal noore Eesti Vabariigi 25. ja Jüriöö ülestõusu 600.aastapäevaks. Kahjuks peatas Teine maailmasõda nende plaanide elluviimise.

Nõukogude okupatsiooni aastatel püstitati Sõjamäe ümbrusesse rohkelt ilmetu arhitektuuriga tööstushooneid ja uus Leningradi maantee kavandati sellisena, et see lõikus läbi omaaegse hiie.

1960-ndate teasel poolel asus seda trööstitut keskkonda korrastama Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ring. Heakorratööde initsiaatoriks oli teenekas kodu-uurija Karl Laane, kelle eestvedamisel tekkis Sõjamäele väike pargike. Mis aga kõige olulisem – hoiti ära tööstuse laienemise plaanid.

Tänapäev

Seoses Eesti iseseisvuse taastamisega taasavastati ka kunagised pühapaiga rajamise ideekavandid  ja alates 1995. aastast on Sõjamäel taas tähistatud Jüripäeva. Esimesel korral toimus rahvalik kevadpidu, millega pandi alus Jüriöö Pargi rajamisele, Sõjamäel.

Tänaseks on Jüriöö pargis olemas mälestusmärgid tähistamaks ja mäletamaks tähtsamaid etappe meie riigi ajaloos.
Pargis on järgmised mälestusmärgid ja tegevuskohad (rajamise järjekorras):

  • Jüriöö Ülestõusu mälestusmärk (23.04.1997) – pargi keskne element, maa seest tõusev 4 meetri kõrgune muistsete eestlaste lahingumõõga kujuline raudmõõk ja mälestuskivi
  • Mälestusmärk “Kõigile eestlastele II maailmasõjas” (31.12.1999) – mälestusmärk XX sajandi kõige julmemast ja raskemast katsumusest osavõtnud eestlastele mõlemal pool rinnet. Eestlastele, keda küüditati, hukati, kes võitlesid metsas või kodust kaugel, kes olid sunnitud jätma oma kodu ja siirduma võõrsile.Mälestusmärgi autor: Signe Mölder
    Mälestusmärgi annetaja: Jüri Uppin
  • Mälestusmärk “Vabadussõjas võitlejatele” ( 23.06.2000) – pühendatud kõigile eestlastele ja meie liitlastele, kes võitlesid Eesti vabaduse nimel.
    Ideekavandi autor: Jüri Uppin
    Arhitektid: Ferdinand Mäll ja Alar Oruvee
    Mälestusmärgi teostaja: Aare Aljas
  • Eesti suurim sepis “Sõjasara” (pargis alates 14.02.2002) – sepis on 7 meetrit kõrge ja kaalub üle 5 tonni. Valminud 5 sepa käe all.
    Sepise autor: Heigo Jelle.
  • Peamemoriaal, sammastega vabadusekaar (02.02.2007) – koosneb 15 sambast ja tuletornist. Sambad sümboliseerivad Eesti maakondi, igas sambas on nišš, kuhu on paigutatud vastava makonna muinaslinnuse fragment.
Jüriöö park | Vabadussõja monument
Jüriöö park | Ajalugu ja traditsioonid
  • Fragmentide materjal on toodud linnuste asukohtadest. Sammastiku järjestus (vasakult paremale) ja linnusefragmendi päritolu:
    Saaremaa (Valjala), Hiiumaa (Orjaku), Läänemaa (Lihula), Pärnumaa (Soontagana), Harjumaa (Iru), Raplamaa (Varbola), Viljandimaa (Lõhavere), Järvamaa (Merja), Valgamaa (Tõrva), Jõgevamaa (Kassinurme), Lääne-Virumaa (Pada), Tartumaa (Saadjärve), Ida-Virumaa (Purtse), Põlvamaa (Tilleoru) ja Võrumaa (Rõuge). Tuletorni kõrgus on 30 meetrit, mis on 100 meetrit vähem kui sõjaeelsel ajal kavandatud. Eesti jaoks olulistel tähtpäevadel süüdatakse tornis vabadustuli.
    Arhitektid: Ferdinand Mäll ja Alar Oruvee
    Sammaste ideekavandi autor: Tarmo Kõuts
    Projektijuht: Jüri Uppin
  • Hiiepuude (mälestuspuude) allee – raudmõõgast idasuunal asuv noor tammik, mis pidulike tseremooniate toel täieneb uute tammedega, tulevaste hiiepuudega. Paljud tammedest on nimelised – puude kõrvale on paigutatud kivid, kuhu on raiutud puu istutaja nimi ja istutamise aasta.
  • Vabaduslõkke plats – siin süüdatakse pidulikel tseremooniatel vabaduslõke. Lõke sümboliseerib Jüriööl süüdatud märgutulesid, millega ülestõusnud edastasid üksteisele märguandeid. Tuled süüdati tavaliselt kõrgematel hästi nähtavates kohtades. Nii tehakse seda ka Sõjamäe kõrgendikul, mis on Tallinna üks kõrgemaid punkte.
Traditsioonid

Jüriöö Park on ajalooline paik, kus tähistatakse mitmeid Eestile olulisi tähtpäevi.
Suurematel üritustel mängib sõjaväeorkester ja esinevad koorid,  üles on rivistatud auvahtkond ja aupaukude saatel süüdatakse vabaduselõke. Järgides 30-ndatel aastatel kavandatut, on taastatud lisaks pidulike sündmuste tähistamisele ka tammede istutamise traditsioon.

Uued traditisoonid: üks kord aastas autasustatakse MTÜ Jüriöö Pargi poolt teenetemärkidega, milleks on Jüriöö Täht, Jüriöö Suurtäht ja Jüriöö Mõõk, isikud, kes on kaasa aidanud Jüriöö pargi arengule ja rahvuslike aadete propageerimisele.
Asutatud on ka Jüriöö pargi igavesti rändavad karikad Kaitseliidu laskevõistluste parimatele laskuritele ja eraldi noortele laskuritele.

Olulisemad Jüriöö pargis toimuvad iga-aastased üritused:

  • Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruaril – süüdatakse vabaduselõke, peetakse isamaalisi kõnesid, külalistele pakutakse sõdurisuppi ja teed.
  • Jüripäev 23. aprillil – raekoja platsil linnapea süüdatud ja ratsanike poolt Jüriöö parki toodud tõrvikust süüdatakse vabaduselõke, peetakse isamaalisi kõnesid, austatakse esivanemaid. Jüripäeva auks toimub kaitseliitlaste laskevõistlus “Jüriöö karikas”, kus parimale võistkonnale ja noortevõistkonnale antakse üle Jüriöö rändkarikad.
    Jüripäeva tähistamine on ka muinsuskaitsekuu ja Lasnamäe Linnaosa päevade üks sündmustest.
  • Võidupüha 23. juunil – Eesti Vabariigi Presidendi poolt teele saadetud võidutulest süüdatakse vabaduselõke, millest saavad endale võidutuled kõik linnaosad. Linnaosade võidutuledest süüdatakse õhtused jaanituled. Peetakse päevakohaseid kõnesid ja pakutakse linnarahvale sõdurisuppi.
Jüriöö park | Ajalugu ja traditsioonid
Jüriöö park | Tuletorn
Jüriöö park | Ajalugu ja traditsioonid
  • Vahipataljoni noorsõdurite piduliku vandetõotuse andmise tseremoonia – vastavalt Kaitseväe ajateenistusse kutsumise graafikule toimuvad pargis Vahipataljoni võetud noorsõdurite pidulikud vandetõotuse andmised kaks korda aastas, üldjuhul märtsis ja septembris Tseremooniast võtavad osa korraldava väeosa isikkoosseis, sõjaväeorkester, kaitseväelaste lähedased ja tuttavad, Linnavalitsuse või linnaosa esindaja, Jüriöö Pargi esindaja ning linnarahvas.

Lisaks on Jüriöö park võõrustanud paljusid teisi üritusi. Nende seas Eesti Rindemeeste Ühenduse sõjas langenute mälestustseremoonia, ERNA RETKede pidulikud avatseremooniad, Murtud Rukkilille Ühingu mälestusüritused jpt.

Teenetemärgid

Jüriöö Täht

Jüriöö Täht on Jüriöö Pargi poolt antav kõrgem autasu. Selle on asutanud Jüriöö Mälestuspargi rajaja Jüri Uppin.

Jüriöö Täht antakse erilise austuse märgina isikule, kellel on eriti väljapaistvaid teeneid Jüriöö Pargi rajamisel ja arendamisel. Samuti isikule, kelle silmapaistev avalik tegevus on vastavuses Jüriöö Pargi poolt järgitavate ja toetavate isamaa-armastuse ning rahvuse vabaduse kaitsmise aadetega.

Jüriöö Tähe andmise otsustab Jüriöö Tähe Nõukogu Jüriöö Pargi esimehe ettepanekul.

Jüriöö Täht on valge kuumemailiga kaetud tähtrist mida ümbritseb kuldne serv. Risti peal on kuldse tammepärjaga ümbritsetud sõõril Jüriöö Pargi vapp: mustal põhjal eesti muistne ratsasõdalane, kes hoiab kõrgel kuldse leegiga loitvat hõbedast tõrvikut. Ülal näitab teed hõbedane tähtrist – Põhjanaela sümbol. Sõõri põhi on kaetud kuumemailiga, kujutised on reljeefsed.

Jüriöö Tähte kantakse vasakul pool rinnal 35 mm laiuse muareesiidist lindi küljes. Musta põhjaga lindi keskel on 6 mm laiune punane triip, mis on ääristatud mõlemalt poolt 2 mm laiuse valge triibuga. Lindi servadel on 3 mm laiused kollased triibud.

Jüriöö park | Jüriöö täht
Jüriöö park | Jüriöö suurtäht

Jüriöö Suurtäht

Jüriöö Tähe kõrgeim aste on Jüriöö Suurtäht, mida antakse Jüriöö Pargi tegemistes eriti silmapaistnud Pargi tegevliikmetele – Jüriöö Tähe kavaleridele.

Jüriöö Suurtäht on ülalkirjeldatud Jüriöö Täht, mida ümbritseb punase kuumemailiga kaetud ääris ja mille kesksõõrist lähtuvad neli kuldset kiirt. Jüriöö Suurtähte kantakse 40 mm laiuse valge põhivärvusega muareesiidist kaelalindi küljes. Lindi kummalgi serval on 2 mm laiune kollane ja 1 mm laiune punane triip.

Jüriöö Tähe ja Jüriöö Suurtähe andmist tõendab vastav tunnistus, millele kirjutab alla Jüriöö Pargi esimees ja Jüriöö Tähe Nõukogu liige.

 

Jüriöö Mõõk

Jüriöö Tähe eriautasu on Jüriöö Mõõk. Mõõka annetatakse Jüriöö Pargi arendamisel osutatud eriti väljapaistvate ja pikaajaliste teenete ning rüütelliku käitumise tunnustuseks Jüriöö Suurtähe kavaleridele.

Jüriöö pargi vapp

Mustal kilbil hõbedane, kuldse leegiga tõrvikut hoidev, muistses Eesti sõjavarustuses ratsanik. Päises hõbedane tähtrist.

Vapikujundid märgivad Jüriöö ülestõusu kui muistse vabadusvõitluse tähtsündmust.

Täisvapi komplekti kuulub kilbi kohal asuv hõbedane varbvisiiriga kiiver, millel kuldne peremehekroon. Kiivrikeep pealt must, seestpoolt hõbedane. Kiivriehiseks Jüriöö Mälestuspargi rajaja Jüri Uppini heraldiline kandevimpel: punasel põhjal kuldne hundipea. Hõbedases päises punane Püha Jüri rist ja kaks punast Veenuse märki.

Jüriöö park | Vapp | Susi Bürookeskus
Jüriöö park | Jüriöö pargi karikad

Jüriöö rändavad karikad

Igal aastal korraldab Kaitseliit aprilli keskel laskevõitluse “Jüriöö karikas”. Parimatele laskuritele on Jüriöö Park välja pannud igavesti rändavad karikad. Karikad antakse võitjatele pidulikult üle Jüripäeval Jüriöö Mälestuspargis.

Suur Jüriöö karikas antakse võistluse võitjatele. Tublimaid noori laskureid autasustatakse väikese Jüriöö karikaga. Lisaks autasustatakse kolme parimat võistkonda medalitega, mis samuti kujundatud Jüriöö Pargi sümboolikaga.

Kontaktid ja asukoht

MTÜ Jüriöö Park
Peterburi tee 46, 11415 Tallinn
Reg nr: 80119425
Tel: +372 630 3343
E-mail: susi@susi.ee

2018. aasta

EV 100 aastapäev

Vahipataljoni vandetõotus

Võidutule jagamine Harjumaa ja Tallinna omavalitsustele

Kaks nahkhiirt ripuvad kõrvuti koopas, üks ütleb: “Värsket verd tahaks.”
Lendab siis koopast välja ja tuleb natukese aja pärast tagasi värske verenire ümber suu. Teine nahkhiir imestab ja küsib: “Kust sa verd said?”
Esimene siis seletab: ” Näed seal suurt puud”.
“Noh ja siis.” küsib teine.
“Aga mina puud ei näinud,” vastab esimene.