Renner – Hoeneke kroonika kirjutab:
14. Mail 1343.a. peeti Sõjamäel, praeguse Jüriöö pargi maa-alal maha otsustav lahing Liivi ordumeistri von Dreilebeni raudmeeste ja eestlaste maleva vahel.
Ehkki kroonika andmeil langes selles lahingus ligi 3000 eestlast, tõendas Jüriöö ülestõus nagu hilisem Vabadussõdagi, et vabadusaade on olnud läbi aegade eestlase hinge jaoks väga oluline.

Rahvusliku eneseteadvuse kasvuga on alati ka suurenenud huvi oma maa mineviku vastu, vabaduse eest võidelnud sangarite austamise ja koduümbruse kaunistamise vastu.

Kõik see viis otsuseni jäädvustada esivanemate mälestust. Jüriöö pargi rajamist alustati Sõjamäe hiie nime all juba 1935.aastal, Sõjamäe Kaunistamise Komitee algatusel.

Sõjamäe hiiena oli kavas rajada suurim pühapaik Eestimaa pinnale, kus eesti rahval oleks olnud võimalus hoida oma ühtekuuluvustunnet ja viia väärikalt läbi oma suurpäevade tähistamisi, nagu seda sel ajal olid Eesti Vabariigi aastapäev, Jüripäev, Võidupüha jne.

Valmisid suurejoonelised projektid parimatelt arhitektidelt, hiie lõpliku kujundamise projekti koostamine usaldati arhitekt J. Ostratile.

Sõjamäe hiis pidi koosnema seitsmest eestlaste jaoks pühast elemendist :

• Rahvakogunemise lagendik – hobuserauakujuline muruga kaetud lagendik, mis pidi mahutama kuni 18 000 inimest.
• Urila – asub maa sees. Maapealne osa on kõrgendatud, mille keskel paikneb urikivi. Maapõue ruumis asetseb nimetu rahvuskangelase põrm ja hoitakse igavene tuli.

Seoses Eesti iseseisvuse taastamisega taasavastati ka kunagised pühapaiga rajamise ideekavandid  ja alates 1995. aastast on Sõjamäel taas tähistatud Jüripäeva. Esimesel korral toimus rahvalik kevadpidu, millega pandi alus Jüriöö Pargi rajamisele, Sõjamäel.

Tänaseks on Jüriöö pargis olemas mälestusmärgid tähistamaks ja mäletamaks tähtsamaid etappe meie riigi ajaloos.
Pargis on järgmised mälestusmärgid ja tegevuskohad (rajamise järjekorras):

• Jüriöö Ülestõusu mälestusmärk (23.04.1997) – pargi keskne element, maa seest tõusev 4 meetri kõrgune muistsete eestlaste lahingumõõga kujuline raudmõõk ja mälestuskivi
• Mälestusmärk “Kõigile eestlastele II maailmasõjas” (31.12.1999) – mälestusmärk XX sajandi kõige julmemast ja raskemast katsumusest osavõtnud eestlastele mõlemal pool rinnet. Eestlastele, keda küüditati, hukati, kes võitlesid metsas või kodust kaugel, kes olid sunnitud jätma oma kodu ja siirduma võõrsile.Mälestusmärgi autor: Signe Mölder
  Mälestusmärgi annetaja: Jüri Uppin
• Mälestusmärk “Vabadussõjas võitlejatele” ( 23.06.2000) – pühendatud kõigile eestlastele ja meie liitlastele, kes võitlesid Eesti vabaduse nimel.
  Ideekavandi autor: Jüri Uppin
  Arhitektid: Ferdinand Mäll ja Alar Oruvee
  Mälestusmärgi teostaja: Aare Aljas
• Eesti suurim sepis “Sõjasara” (pargis alates 14.02.2002) – sepis on 7 meetrit kõrge ja kaalub üle 5 tonni. Valminud 5 sepa käe all.
  Sepise autor: Heigo Jelle.
• Peamemoriaal, sammastega vabadusekaar (02.02.2007) – koosneb 15 sambast ja tuletornist. Sambad sümboliseerivad Eesti maakondi, igas sambas on nišš, kuhu on paigutatud vastava makonna muinaslinnuse fragment.

Jüriöö Park on ajalooline paik, kus tähistatakse mitmeid Eestile olulisi tähtpäevi.
Suurematel üritustel mängib sõjaväeorkester ja esinevad koorid,  üles on rivistatud auvahtkond ja aupaukude saatel süüdatakse vabaduselõke. Järgides 30-ndatel aastatel kavandatut, on taastatud lisaks pidulike sündmuste tähistamisele ka tammede istutamise traditsioon.

Uued traditisoonid: üks kord aastas autasustatakse MTÜ Jüriöö Pargi poolt teenetemärkidega, milleks on Jüriöö Täht, Jüriöö Suurtäht ja Jüriöö Mõõk, isikud, kes on kaasa aidanud Jüriöö pargi arengule ja rahvuslike aadete propageerimisele.
Asutatud on ka Jüriöö pargi igavesti rändavad karikad Kaitseliidu laskevõistluste parimatele laskuritele ja eraldi noortele laskuritele.

Olulisemad Jüriöö pargis toimuvad iga-aastased üritused:

• Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruaril – süüdatakse vabaduselõke, peetakse isamaalisi kõnesid, külalistele pakutakse sõdurisuppi ja teed.
• Jüripäev 23. aprillil – raekoja platsil linnapea süüdatud ja ratsanike poolt Jüriöö parki toodud tõrvikust süüdatakse vabaduselõke, peetakse isamaalisi kõnesid, austatakse esivanemaid. Jüripäeva auks toimub kaitseliitlaste laskevõistlus “Jüriöö karikas”, kus parimale võistkonnale ja noortevõistkonnale antakse üle Jüriöö rändkarikad.
  Jüripäeva tähistamine on ka muinsuskaitsekuu ja Lasnamäe Linnaosa päevade üks sündmustest.
• Võidupüha 23. juunil – Eesti Vabariigi Presidendi poolt teele saadetud võidutulest süüdatakse vabaduselõke, millest saavad endale võidutuled kõik linnaosad. Linnaosade võidutuledest süüdatakse õhtused jaanituled. Peetakse päevakohaseid kõnesid ja pakutakse linnarahvale sõdurisuppi.